- Avaleht
- Käitumisjuhised
- Üldised käitumisjuhised kriiside korral
- Esmaabi
Esmaabi
Üldised käitumisjuhised kriiside korral
- VEENDU ENDA OHUTUSES!
- HINDA KANNATANU SEISUNDIT!
- HELISTA VÕI KÄSI KÕRVALSEISJAL VIIVITAMATA HELISTADA HÄDAABINUMBRILE 112!
- ALUSTA KIIRESTI ELUPÄÄSTVA ESMAABIGA!
- OSUTA ELUPÄÄSTVAT ESMAABI KUNI KIIRABI SAABUMISENI!
Ohumärgid
Trauma või terviserikke korral on abivajaja seisund eluohtlik, kui:
- ta on teadvusetu ega reageeri häälele ega puudutustele;
- ta hingab ebanormaalselt ehk harvemini kui 10 korda minutis või tihedamini kui 30 korda minutis;
- tal on valu rinnus või südamepekslemine ja suur nõrkus, mis rahulikus olekus mõne minutiga ei kao;
- tal on nähtav eluohtlik vigastus, näiteks verejooks, põletus, lahtine luumurd;
- ta on üle elanud raske õnnetuse, näiteks plahvatus, liiklusõnnetus, kõrgelt kukkumine jne, kuid väliseid vigastuste tunnuseid ei ole veel avaldunud;
- tal esineb muid tunnuseid, mis viitavad ohtlikule terviseseisundile, näiteks
- halvatus,
- süvenev segadusseisund,
- üle viie minuti kestev krambihoog,
- alajahtumine,
- väga terav ja järsk valu.
Kuidas tagada enda ohutus?
- Kannatanut nähes ja abi andma asudes veendu, et sa ei sea ennast samasse ohtu, mille tõttu kannatanu abi vajab, näiteks mürgine keskkond, elekter, ümbritsev liiklus, rünnak vmt.
- Helista või palu mõnel kõrvalseisjal helistada hädaabinumbrile 112.
- Ole nähtav.
- Väldi kokkupuudet verega.
Kuidas kontrollida kannatanu seisundit?
- Kas kannatanu on teadvusel?
- Kõneta kannatanut valju häälega.
- Kui ta ei vasta, raputa teda õlgadest mõõduka tugevusega.
- Kui ta raputusele ei reageeri, näpista teda.
- Kui kannatanu üldse ei reageeri, on ta teadvusetu.
- Kas kannatanu hingab normaalselt?
- Vabasta kannatanu hingamisteed, painutades tema pea ettevaatlikult kuklasse.
- Kuula 10 sekundit, kas kannatanu hingab normaalselt, ja vaata, kas tema rindkere liigub.
- Kui kannatanu hingab normaalselt, siis pane ta püsivasse küliliasendisse.
- Kui hingamine on seiskunud või on ebanormaalne (ahmiv, korisev, pindmine või alla 10 korra minutis), alusta kohe elustamisega.
- Kui näed purskavat või suurt verejooksu, peata see kiirelt.
- Helista viivitamata hädaabinumbrile 112 või lase seda kellelgi teha. Häirekeskus annab vajadusel juhiseid ja suuniseid kannatanule esmaabi andmiseks.
Tasub teada
- Kui tead, et asud lähimast kiirabibrigaadist kaugel, kaalu võimalust kiirema meditsiiniabi saamiseks kiirabile vastu sõita või kannatanu haiglasse transportida, eriti juhul, kui on tegemist hingamisraskustega allergilise reaktsiooniga või laske- ja torkevigastustega.
- Teavita kannatanu transportimisest häirekeskust. Lepi kokku liikumistee, sihtkoha haigla ning märguanne vastu sõitvale kiirabile.
10 põhioskust, mida tasub juurde õppida esmaabi osutamiseks:
- abistamine teadvusekaotuse korral (minestus, krambihoog);
- südamemassaaži ja kunstliku hingamise tegemine nii lapsele kui ka täiskasvanule;
- abistamine lämbumise korral;
- tegutsemine insuldi ja infarkti korral;
- traumaga ja teadvuseta kannatanu hingamisteede vabastamine;
- suure verejooksu peatamine;
- teadvuseta inimese külili asendisse asetamine;
- abistamine madala või kõrge kehatemperatuuri korral;
- esmaabi kemikaalikahjustuse ja põletuse korral;
- psühhoosiseisundis isikuga ümberkäimine.
Helistades hädaabinumbrile 112, juhendatakse sind vajaduse korral elustamisel ja esmaabi andmisel.
Kuidas peatada tugevat verejooksu?
- Helista või käsi mõnel kõrvalseisjal viivitamata helistada hädaabinumbrile 112.
- Võõrale inimesele abi osutamisel kasuta kaitsevahendina kummikindaid või käe ümber mässitud kilekotti.
- Aseta kannatanu lamama.
- Suru haavale sõrmede või peopesaga.
- Tee haavale rõhkside või aseta sinna kokku rullitud riidetükk. Seo see tugevasti kinni või suru sellele peale.
- Kui suur verejooks jäsemel ei peatu, suru sõrmedega kinni jäset verega varustav arter või paigalda žgutt.
- Tõsta võimalusel vigastatud jäse südamest kõrgemale.
- Hoia verejooks suletuna kuni kiirabi saabumiseni.
Kuidas keerata teadvuseta kannatanu püsivasse küliliasendisse?
- Teadvusetu kannatanu, kes hingab, tuleb keerata püsivasse küliliasendisse, näoga ettepoole kaldu. Selliselt püsivad hingamisteed lahti ning röga, okse ja veri saavad vajadusel välja voolata.
- Võid püsivas küliliasendis oleva kannatanu mõneks ajaks järelevalveta jätta, et minna abi kutsuma.
- Kui sul ei õnnestu asetada kannatanut püsivasse küliliasendisse, hoia teda ise külili.
- Jälgi pidevalt kannatanu seisundit. Kuuma korral paku talle varju ja jahutust ning külma korral kata riideeseme või termokilega.
Kuidas teha elustamisvõtteid?
- Kaudne südamemassaaž
- Veendu, et kannatanu on kõval alusel. Põlvita tema kõrvale.
- Ava kannatanu hingamisteed, kallutades tema pea taha ja tõstes lõua üles.
- Aseta oma käed kannatanu rindkere keskele.
- Vajuta rindkerele tugevasti (5–6 cm sügavusele) ja kiiresti (100 korda minutis).
- Tee ilma pausideta vajutusi rindkerele, kuni kiirabi saabumiseni või kuni kannatanu hakkab normaalselt hingama või tuleb teadvusele.
- Kui kannatanu läheduses on avalikult kasutatav AED elustamisaparaat, kasuta seda! Lülita see sisse ja järgi juhiseid.
- Kaudne südamemassaaž koos kunstliku hingamisega
- Kui kiirabi saabumine võtab kaua aega, tee lisaks rindkere vajutustele ka kunstlikku hingamist. Võõrale inimesele kunstliku hingamise tegemisel kasuta võimalusel elustamiskilet.
- Veendu, et kannatanu suu on tühi.
- Kalluta kannatanu pea taha ja pigista sõrmedega tema ninasõõrmed kinni.
- Hinga sügavalt sisse, pane oma suu tihedalt kannatanu suule ja puhu õhk 1 sekundi jooksul tema kopsudesse. Õige puhumise korral tõuseb kannatanu rinnakorv nähtavalt. Tee kaks puhumist järjest.
- Tee kordamööda 30 rindkerele vajutust ja kaks hingamist kuni kiirabi saabumiseni.
- Kui kannatanu läheduses on AED elustamisaparaat, siis kasuta seda julgesti! Lülita see sisse ja järgi juhiseid.
- Kui sul ei ole piisavalt jõudu, et kaudse südamemassaažiga jätkata, kutsu teised inimesed appi.