Varjumine

Varjumine on hädavajalik olukordades, kus tekib kiire ja otsene oht sinu elule ning tervisele. See võib olla suurõnnetus ohtlike kemikaalidega, plahvatus, sõjaline rünnak või muu ootamatu olukord. Varjumise eesmärk on kaitsta end lööklaine, põlengusuitsu, lendavate esemete või kildude ja muu otsese ohu eest. Kõige parem koht varjumiseks on lähim tugevate seintega ruum, kus saad olla eemal akendest. Ohuolukorras on kõige olulisem kiirus, seetõttu tuleb kasutada neid võimalusi, mis parasjagu olemas on.

Kuidas ja kuhu varjuda? Varjumine erinevates hoonetes Õhusaaste korral varjumine Mis saab kui olen varjunud? Varjumise mõisted

Mõtle läbi oma varjumiskoht ja tee ettevalmistused.

Varjumiskoha ettevalmistamine

14. oktoobril toimub
üleriigiline ohuteavituse test.

Harjuta varjumist

Kuidas ja kuhu varjuda?

Varjuma peab viivitamata, kui kuuled sireene, saad EE-ALARM ohuteavituse „varju kohe“ või märkad rakette või kahtlaseid droone. Varju seal, kus parasjagu viibid! Otsi olukorra kohta lisainfot alles siis, kui oled oma turvalisuses veendunud.

Kui laps on lasteaias või koolis, lähedane hooldekodus, siis on ta sealse personali hoole all ja koju tuua teda ei ole vaja. Haridus- või hoolekandeasutus, haigla jm asutused peavad tagama oma hoolealuste turvalisuse.

Varjumise ABC

Parim koht varjumiseks on lähim siseruum, mis on:

võimalikult madalal korrusel
võimalikult mitme tugeva seina taga – sinu ja õue vahele võiks jääda vähemalt kaks seina
võimalikult kaugel akendest ja klaasseintest

Kui oled õues, jookse lähimasse siseruumi. Kui see pole võimalik, leia koht, kus sind ümbritseb vähemalt ühelt küljelt tugev takistus, heida maha ning kata pea ja kael käte või pehme esemega.

Igal pool on võimalik ohtu oma elule ja tervisele vähendada - varjumine on ka oskus.

Varjumine erinevates hoonetes

Kui hoones on varjumiskoht või varjend, liigu kohe sinna.

Varjumine klaasist hoones

Kui varjendit või varjumiskohta hoones ei ole, leia ruum

võimalikult madalal korrusel
võimalikult mitme tugeva seina taga – sinu ja õue vahele võiks jääda vähemalt kaks seina (nt kelder, koridor, trepikoda, panipaik vms)
võimalikult kaugel suurtest klaaspindadest, ustest ja akendest.

Kui sul pole võimalik leida klaaspindade või akendeta ruumi mitme seina taga, asetu kohta, kus sind kaitseb vähemalt ühest küljest tugev takistus ning klaasipinnad ei jää sinu ette, vaid kõrvale, kohale või nurga alla: plahvatuse mõjul klaas puruneb ja killud paiskuvad suure jõuga otse läbi ruumi. Heida pikali ja kaitse pead ning kaela käte või pehme esemega (nt jope, tekk).

Varjumine puidust hoones

Kui hoones on varjumiskoht või varjend, liigu kohe sinna. Kui see pole võimalik, siis leia koht

võimalikult madalal korrusel
võimalikult mitme tugeva seina taga – sinu ja õue vahele võiks jääda vähemalt kaks seina (nt kivist trepikoda)
võimalikult kaugel suurtest klaaspindadest, ustest ja akendest.

Kui sul pole võimalik leida klaaspindade või akendeta ruumi mitme seina taga, asetu kohta, kus sind kaitseb vähemalt ühest küljest tugev takistus (nt kivist tuletõkkesein). Heida pikali ja kaitse pead ning kaela käte või pehme esemega (nt jope, tekk).

Varjumine majas, kus pole keldrit

Kui hoones on varjumiskoht või varjend, liigu kohe sinna. Kui see pole võimalik, siis leia ruum

võimalikult madalal korrusel
võimalikult mitme tugeva seina taga – sinu ja õue vahele võiks jääda vähemalt kaks seina (nt koridor, trepikoda, panipaik)
võimalikult kaugel suurtest klaaspindadest, ustest ja akendest.

Asetu kohta, kus sind kaitseb vähemalt ühest küljest tugev takistus ning aknad ei jää sinu ette, vaid kõrvale, kohale või nurga alla: plahvatuse mõjul klaas puruneb ja killud paiskuvad suure jõuga otse läbi ruumi. Heida pikali ja kaitse pead ning kaela käte või pehme esemega (nt jope, tekk).

Varjumine õues

Kui oled õues, jookse lähimasse siseruumi, võimalikult madalale korrusele, võimalikult tugevate seinte taha. Kui sinu vahetus läheduses on avalik varjumiskoht, liigu kiirelt sinna.

Varjumine linnatänaval

Liigu lähimasse siseruumi või avalikku varjendisse. Kui sul ei ole võimalik kuhugi siseneda, siis

leia koht, kus sind ümbritseb vähemalt ühelt küljelt tugev sein või muu takistus – nt betoonist piire, aiamüür või kraav
heida takistuse taha pikali ja kaitse pead ning kaela käte või pehme esemega (nt jope). Kata kõrvad ja ava suu – see kaitseb sind lööklaine eest.

Varjumine looduses

Liigu lähimasse siseruumi. Kui su läheduses ei ole ühtegi siseruumi, siis

leia koht, kus sind ümbritseb vähemalt ühelt küljelt tugev sein või muu looduslik takistus - nt aiamüür, kraav, vall
heida takistuse taha pikali ja kaitse pead ning kaela käte või pehme esemega (nt jope). Kata kõrvad ja ava suu – see kaitseb sind lööklaine eest.

Varjumine ühistranspordis

Kui buss, rong, tramm, troll või takso ei peatu:

leia koht, kus aknad ja klaaspinnad (nt klaasist vahesein bussis) ei jää otse sinu ette, vaid kõrvale, kohale või nurga alla: plahvatuse mõjul klaas puruneb ja killud paiskuvad suure jõuga lööklaine liikumissuunas edasi.
kummardu võimalikult madalale ka kaitse pead ning kaela käte või pehme esemega.

Kui buss, rong, tramm, troll või takso peatub:

ära jää sõidukisse - välju kohe
varju lähimasse siseruumi või leia kiirelt koht, kus sind ümbritsevad vähemalt ühelt küljelt seinad või muu takistus. Säti end võimalikult kaugele teistest sõidukitest, akendest ja klaasseintest.
kummardu võimalikult madalale, kaitse pead ning kaela käte või pehme esemega.

Varjumine autos

Kui oled autos, peatu kohe. Võimalusel jälgi, et sa ei jääks peatudes alarmsõidukitele ette ja ei takistaks võimalikke päästetöid.

Kui saad autost väljuda:

varju lähimasse siseruumi või leia kiirelt koht, kus sind ümbritsevad vähemalt ühelt küljelt seinad või muu takistus. Säti end võimalikult kaugele teistest sõidukitest, akendest ja klaasseintest.
kummardu võimalikult madalale, kaitse pead ning kaela käte või pehme esemega.

Kui ei saa autost väljuda:

kummardu võimalikult madalale, allapoole akende joont
kaitse pead ning kaela käte või pehme esemega.

Õhusaaste korral varjumine

Kui on õues on õhusaaste oht (näiteks keemiline pilv, põlengu suits), sulge siseruumis kõik aknad ja uksed ning lülita välja ventilatsioon.
Varjumisel arvesta võimalike läheduses asuvate ohtudega, nagu kütusemahutid, gaasianumad – see mõjutab otseselt hoones viibijate turvalisust.

Mis saab kui olen varjunud?

Püsi varjumiskohas, kuni ohtu enam pole. Selle kohta saad SMS teavituse EE-ALARM ohuteavituse süsteemi kaudu.
Arvesta, et varjumiskohad on mõeldud ajutiseks kasutamiseks. Need pakuvad vaid elementaarset kaitset plahvatuse mõjude eest.
Sõjaolukorras viibitakse varjumiskohtades maksimaalselt 12 tundi, varjendis kuni 24 tundi. Seal võib olla palju inimesi, vähe ruumi ning puududa harjumuspärased tingimused (nagu soojus, valgus, toiduvalmistamise võimalus, tualett).
Kui hoone saab tabamuse ja seal varjumine ei ole enam turvaline, lahku hoonest. Vajadusel kasuta varuväljapääsu ning leia uus turvaline koht.
Kui lahkud varjumiskohast peale ohu möödumist, hinda ümbruskonda. Ära puutu lõhkekehasid (plahvatanud või plahvatamata) ega tundmatuid esemeid. Teavita neist numbril 112. Vajadusel aita teisi abivajajaid, anna esmaabi.
Kui varjumiskohas tekib probleem või tulekahju, helista:
112 - kiirabi, pääste, politsei
1247 - oluline info kriisi ajal

Varjumise mõisted

Varjumine - kui sinu elule ja tervisele on vahetu oht ning ohtlikust piirkonnast pole võimalik piisavalt kiiresti lahkuda, pead enda kaitseks ajutiselt varjuma sobivasse ruumi või ehitisse. Kui oled õues ja selliseid võimalusi pole, leia mingigi takistus või kate, mille taha varjuda.
Varjumiskoht - olemasolev hoone või selle osa, mis on kohandatud varjumiseks ning mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest. Varjumiskohad jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks.
Varjend - hoone või selle osa, mis on rajatud varjumiseks ning mille konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ja õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest. Varjendid jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks.